„Kõlab kallilt”

Kõik ei ole nii, nagu esmapilgul tundub. Lihtsana näiv mööblijuhend võib võtta mitu tundi, vaikne inimene võib lauldes osutuda ootamatult kõlavaks ning odavalt ehitatud hoone võib ajas väga kalliks maksma minna. Arhitektuuris on sellised nihked tavapärased, eriti siis, kui maksumus ei tähenda üksnes ehitushinda, vaid puudutab ka hooldust, ligipääsu, tööjõudu, materjalikasutust ja pikaajalist vastutust.

TAB 2026 peanäitusega seotud sümpoosion jätkab biennaali keskset küsimust „Palju maksab?” ning vaatleb odavuse illusiooni: olukordi, kus madal algkulu ei vähenda tegelikke kulusid, vaid lükkab need pelgalt edasi. Sümpoosion küsib, kuidas arhitektid tegutsevad majanduslike piirangute, nappide ressursside ja vastandlike väärtushinnangute väljal ning milliseid otsuseid sellised tingimused ruumilt nõuavad.

Programm on üles ehitatud praktikapõhise aruteluna. Peanäitusel osalevad arhitektid ja kollektiivid tutvustavad oma praktikat ning astuvad paneeldiskussioonides üksteisega dialoogi. Iga teemaploki avab kutsutud esineja, kelle ettekanne loob arutelule laiema kriitilise konteksti.

Kirjanik, kuraator ja arhitektuurikriitik Phineas Harper uurib, kui palju illusiooni peitub eelarvelise nappuse lugudes. Arhitektuuriprofessor Claire Zimmerman käsitleb maksumuse, ligipääsu, klassi ja kavatsuse seoseid. Arhitektid ja disainerid Thomas Flores ja Mathias Palazzi pakuvad välja ajakohastatud käsitluse kasinusest arhitektuuris, vaadeldes seda liiasuse kaudu.

Broneeri varajase soodushinnaga pilet siin.

Esinejad:

Thomas Flores ja Mathias Palazzi – arhitektid ja arhitektuurimõtlejad (Prantsusmaa)
Thomas Flores on arhitekt-urbanist ja Mathias Palazzi disainer. 2024. aastal alustasid nad Pariisi La Villette’i arhitektuurikooli GERPHAU teaduslaboris ühist teoreetilis-praktilist uurimust et mõtestada oma praktika lähtekohti ning otsida alternatiivi valitsevale arusaamale „kasinast arhitektuurist”. Nende hinnangul on see käsitlus sageli eemaldunud nii arhitektuuri sisulisest olemusest kui ka eriala tegelikest töötingimustest.

Projektist valmis lõputöö ning selle põhjal on nad pidanud loenguid mitmes arhitektuuri- ja kunstikõrgkoolis Prantsusmaal ja Hollandis, sealhulgas ENSAPLV-s, EAVT-s ja Gerrit Rietveldi Akadeemias. 2026. aastal jätkub nende töö Hollandis Jan van Eycki Akadeemias, kus nad avaldasid hiljuti raamatu Dialectic of Austerity.

Phineas Harper – kirjutaja, kriitik ja kuraator, Ühendkuningriik
Phineas Harper on arhitektuurikriitik, saatejuht ja skulptor. Ta teeb regulaarselt kaastööd ajalehele The Guardian ning on kollektiivi Architecture of Repair asutaja. Varem on ta juhtinud vabaühendust Open City ja olnud Oslo arhitektuuritriennaali peakuraator. Koos ajaloolase Tom Wilkinsoniga asutas ta algatuse New Architecture Writers. Harper elab Londonis Greenwichis koos kahe kassi Kaspari ja Alvariga.

Claire Zimmerman – arhitektuuriprofessor, Toronto Ülikool, Kanada
Claire Zimmerman on Toronto Ülikooli arhitektuuriprofessor ning juhib seal arhitektuuri, maastikuarhitektuuri ja disaini doktoriõppe programmi. Tema praegused uurimisteemad hõlmavad tööstusarhitektuuri, kollektiivset uurimisprojekti The Costs of Architecture ning mitmeid artikleid ja raamatuid. Tema viimaste publikatsioonide hulka kuuluvad Albert Kahn Inc. Architecture, Labor, and Industry, 1905–1961 (MIT Press, 2025) ja Architecture against Democracy: Histories of the Nationalist International (University of Minnesota Press, 2024). Alates 2026. aastast on ta ajakirja Journal of the Society of Architectural Historians (JSAH) peatoimetaja. Lisaks on ta pikaajaliselt tegelenud doktoritööde juhendamise ja hindamisega.