TAB 2026
9. september – 30. november 2026
Avanädal: 9.–13. september 2026
Tallinn, Eesti
Kuraatorikontseptsioon
TAB 2026 keskendub arhitektuuridiskursuses sageli tahaplaanile jäänud piirangute, maksumuse ja ruumiloome vahelisele suhtele, leidmaks uusi viise kuidas mõtestada väärtuse, taskukohasuse ja vastutuse tähendust arhitektuuris.
Mõiste „odavus“ (cheapness) arhitektuuris on iseenesest paradoksaalne: ühest küljest ei ole see kindlasti omaette eesmärk, kuid ehituse seisukohast on kokkuhoid sageli ihaldusväärne tulemus. Pigem sageli lähtub tootmine arhitektuuris odavuse printsiibist, kuna turuloogika seostab ehitamise odavuse efektiivsusega. Nii hakkab arhitektuuri üle valitsema kurikuulus Exceli tabel, kus hooneid kavandatakse eelkõige kuluridadest lähtuvalt. Odavuse prioriseerimine ähmastab arusaama ruumiloome reaalsest kulukusest, mis ei avaldu mitte ainult reaalses ehitusprotsessis, vaid mis omab pikemas plaanis ka sotsiaalset ja ökoloogilist mõõdet, nii et näiline odavus on paljuski illusoorne.
Eelpool nimetatud vastuolust lähtub ka 8. Tallinna Arhitektuuribiennaal (TAB 2026), mille kuraatorid on Kertu Johanna Jõeste, Siim Tanel Tõnisson, Ra Martin Puhkan (stuudio TÄNA), Mark Aleksander Fischer ja Mira Samonig (Austria). Esitades näiliselt lihtsa küsimuses „Palju maksab?“ suunab TAB 2026 tähelepanu piirangute, maksumuse ja arhitektuuri vahelisele suhtele, et luua värskeid perspektiive mõtestamaks väärtust, taskukohasust ja vastutust arhitektuuris.
Olles orgaaniliselt seotud Eesti kontekstiga koondab TAB erinevaid praktikaid ja teguviise, et avada odavuse tähendusvälja nii kriitilises kui loovas võtmes. Kohalik kontekst näitab, et odavus on ”kahe teraga mõõk”. Ühelt poolt avaldab see suurt survet kohalikele praktikutele, kes tegutsevad 1990. aastate šokiteraapia järelmõjude ning „rohkem vähemaga“ turuloogika tingimustes. Teisalt on just “Tallinna majast” kujunenud üks iseloomulikumaid ja hinnatumaid hoonetüüpe.
Kuraatorinäituse, installatsiooni, visioonivõistluse, avalike sekkumiste, sümpoosioni ja eri geograafilisi, akadeemilisi ja kunstilisi valdkondi ühendavate koostööde kaudu uurib TAB 2026 odavuse tegeliku hinna ja nappusest sündiva leidlikkuse vahelist pinget.
Küsimus „Palju maksab?“ toimib vaatepunktina, mille kaudu vaadeldakse hoone mõju kogu selle ulatuses – alates kavandamisest ja materjalivalikutest kuni kasutuse, tööjõu, hoolduse, kohandatavuse ja arhitektuuri toetatavate sotsiaalsete infrastruktuurideni.
Tallinna arhitektuuribiennaali ajalugu
Tallinna Arhitektuuribiennaali korraldab Eesti Arhitektuurikeskus.
TAB 2024 „Ressursid tulevikuks“ kuraator oli Anhelina L. Starkova, kaaskuraatorid Daniel A. Walser ja Jaan Kuusemets. Biennaal käsitles arhitektuursete materjalide, ehitusviiside ja sotsiaalse planeerimise mitmekesisust, keskendudes ressursside kasutusele.
TAB 2022 „Söödav ehk Ainevahetuse arhitektuur“ kuraatorid olid Lydia Kallipoliti ja Areti Markopoulou koostöös Eesti poolse nõustaja Ivan Sergejeviga. Biennaal käsitles toitu nii otseses kui ka metafoorses tähenduses.
TAB 2019 „Ilu loeb“ kuraator oli dr Yael Reisner. Biennaal keskendus küsimusele, kuidas ilu on taas muutunud oluliseks, peegeldades kultuurilist nihet pärast ligi kaheksakümneaastast perioodi, mil ilu oli tabu ja alavääristatud teema.
TAB 2017 „bioTallinn“, kuraator Claudia Pasquero (ecoLogicStudio), seadis kahtluse alla tavapärased arusaamad loodusliku ja tehisliku piiridest.
TAB 2015 „Isejuhtiv linn“, kuraator Marten Kaevats, uuris tulevikulinnu koos isejuhtivate autodega.
TAB 2013 „ Ümber töödeldes sotsialismi“, kuraatorid Aet Ader, Kadri Klementi, Karin Tõugu ja Kaidi Õis tõlgendasid ümber Tallinna nõukogudeaegset linnakeskkonda.
TAB 2011 „Maastiku urbanism“ (Landscape Urbanism), kuraator Villem Tomiste.